TANTSUSPORT

Tantsusport on esteetiline spordiala, mis on välja kasvanud seltskonnatantsust. Tantsimisel on nii füüsiline kui ka vaimne külg. Inimesed, kes tantsuga tegelevad, saavad piisavalt füüsilist koormust, valitsevad eakaaslastega võrreldes paremini oma keha, neil on parem koordinatsioon, rüht ja rütmitaju. Tants on seega hea viis enda vormis hoidmiseks. Lisaks vähendab tants pingeid ja stressi ning tekitab positiivseid tundeid, olles väga emotsioonalne tegevus.

 

Tantsuspordil on sarnaselt teistele tunnustatud spordialadele iseloomulikud näitajad, sh: suur energiakulu ja keskendumisvõime vajadus etteaste sooritamisel, aeroobne ja anaeroobne võimekus, esinemistaktika valdamine, sportlase pidev eneseületamine võistlustel.

 

Rahvusvaheliste reeglite järgi on jagatud tantsusport järgmistesse vanuseklasidesse: lapsed (kuni 11a), juuniorid I (12-13a), juuniorid II (14-15a), noored (16-18a), noored II (19-20a), täiskasvanud (21-35a) ja seeniorid (üle 35a). Eesti Tantsuspordi Liit on muudatusena sisse toonud mudilaste vanusegrupi, kus tantsijate vanuse ülempiiriks on seitse eluaastat.

 

Tantsupaarid jagunevad tantsuklasside järgi (E.; D.; C.; B.; A.; S), S-klassi kuuluvad kõrgema tasemega ja E-klassi madalama tantsutasemega tantsijad.

 

Tantsuspordi võistlused jagunevad kolmeks kategooriaks:

  1. standardtantsud – aeglane valss, tango, viini valss, fokstrott ja quickstep;
  2. ladina-ameerika tantsud – samba, cha-cha-cha, rumba, pasodoble, jive ning
  3. kümnetantsu võistlused

Tantsuvõistlusi peetakse ka algajatele tantsijatele, mis hõlmavad endas 2-, 4-, 6- tantsu võistlusi.